Suur risk: Schorndorf investeerib koolidesse ilma valitsuse rahastamiseta!

Suur risk: Schorndorf investeerib koolidesse ilma valitsuse rahastamiseta!

Schorndorf seisab silmitsi rahalise väljakutsega: linn kavandab ulatuslikke investeeringuid oma algkoolidesse, eelkõige kogupäevase hoolduse parandamiseks. See hõlmab eelkõige Künkelinschule'i, kus käivad ehitustööd kohviku jaoks ruumi loomiseks. Need projektid kiitis heaks tehniline komitee, kuid ilma riigipoolse rahastamise kohustuseta, mis õhutab arutelu Schorndorfi finantsnõuete ja riskide üle.

Viimastel aastatel on föderaalkoalitsioonileping kehtestanud algkoolilastele seadusliku õiguse kogupäevasele hooldusele kuni aastani 2025. Selle laienemise toetamiseks eraldab föderaalvalitsus infrastruktuuri laiendamiseks kuni 3,5 miljardit eurot. Esimese sammuna makstakse liidumaadele rahalise abina välja 750 miljonit eurot, mis on oluline ka Baden-Württembergi jaoks, kus 2022. aasta lõpuks on kavas eraldada 97 596 000 eurot. Kuid vaatamata nendele võimalustele on praegune olukord Schorndorfis pingeline, kuna linn peab lootma kavandatud projektide elluviimisele.

Finantseerimistingimused ja väljakutsed

Kogupäevaravi investeerimisprogramm sisaldab mitmeid raamtingimusi. Iga toetuse saaja peab andma isikliku panuse vähemalt 30 protsenti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne rahastus on 70 protsenti, taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Alates 25. maist 2021 saab neid taotlusi esitada Kultuuriministeeriumile, kes tagab kvaliteedikriteeriumitele vastavuse. Kontaktisikud on Nicolja Bauer ja Markus Rapp.

Schorndorfi investeeringute heakskiitmine tekitab nüüd küsimusi: kuidas kantakse finantsriske, kui riigi rahastus pole tagatud? Arutelu selle üle õhutab veelgi Bundestagi teade, et ta võtab vastu kogu päeva rahastamise kohandamise seaduse. Selle seadusega pikendatakse rahastamisperioodi ühe aasta võrra ja see võib mängida olulist rolli rahastamise osas.

Kogupäevase hoolduse tulevik Schorndorfis

Olukord Schorndorfis peegeldab väljakutseid, millega mitmed Saksamaa linnad kogupäevase hoolduse rakendamisel silmitsi seisavad. Keskendutakse mitte ainult vajalikule taristule, vaid ka lisahariduse ja hooldusteenuste loomisele. Linn peab nüüd otsustama, kas riskida oma kuludega võimaliku investeerimisega või oodata, kas vajalik rahastus ka reaalselt olemas on.

Peale nende hariduslike ja rahaliste aspektide saab kohalikku diskursust jälgida ka riiklike suundumuste ja seadusandluse kontekstis. Üldine areng parema ööpäevaringse hoolduse suunas võiks aga pakkuda palju võimalusi, mida Schorndorf sooviks ka lähiaastatel ära kasutada.